Rukkikrahv Berg
Krahv Friedrich Georg Magnus von Berg sündis 16. Veebruaril 1845.a. Poisikesena onu maamõisates viibides meeldis talle vaadelda tuules lainetavaid viljavälju. Berg õppis Tartu Gümnaasiumis ja omandas kõrghariduse Sorbonne’i ülikoolis Prantsusmaal. Seejärel siirdus ta Inglismaale, kus töötas aasta Londonis kantseleiametnikuna ning järgmisel aastal kogus teadmisi praktilisel põllutööl Edinburghi lähedal farmis. 1868. aastal jõudis Fr. Berg tagasi Eestisse ja asus alaliselt elama Sangaste mõisa. Abiellus salanõuniku tütrega, neil sündis kaks poega Erik ja Ermes. Varsti peale poegade sündi lahutasid.
Mõisapidamise esimestest aastatest alates võitis noor krahv eesti talupoegade lugupidamise ja armastuse. Uuendusmeelse inimesena ning Prantsusmaal ja Inglismaal õpitud hariduse baasil tegeles Fr. v. Berg uskumatult paljude aladega. Ta oli taiplik sordiaretaja, parandas heinamaid, oli üks esimesi söödajuurvilja kasvatajaid. Suure reisimehena katsetas teistest maadest toodud taime- ja puuviljaliikidega. Tal ei olnud metsanduslikku haridust, kuid Sangaste pargis kasvavad veel nüüdki tema istutatud puud.
Krahv Berg rajas ka puuviljaaia. Bergi tuntakse rukki-, kartuli-, hobuse- ja tiigikalakasvatuse, maaparanduse, metsanduse ja jahinduse valdkonnas tegijana ning korvipajude kasvatajana. Tal oli suur jahitrofeede kogu. 1937. aastal oli Berliinis trofeede näitus, kaheksast paarist põdrasarvedest olid viis Bergi omad. Üks paar sai maailmanäituselt ka medali.
Berg ei olnud tavaline maaparandaja, ta oli hüdrotehniliste rajatiste algataja. 1900. aastal sõideti Tartust paatidega Tõlliste silla juurde, sealt edasi sõideti kaarikutega Sangaste lossi. Bergi ideed olid lüüside abil ühendada Väike Emajõgi Koivaga ja ehitada hüdrotehniline rajatis, mis ühendaks Pärnut, Võrtsjärve ja Peipsit.
Masinlüps laudas ja omakonstrueeritud viljasorteerimise seadmed meelitasid kokku arvukalt uudistajaid. Bergi tsentrifuug patenteeriti ja tuli maailmas müügile. Ta näitas lahkelt oma majapidamist ja katseid kõigile. Oli ka, mida vaadata – Berg tegi revolutsiooni 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Eesti põllumajanduses.
Berg oli viljakas kirjamees, reisidel pidas päevikut, avaldas reisikirju. Ta püüdis katsetuse ja uurimuste tulemusi võimalikult paljudele kättesaadavaks teha.
Eestimaa viimase põllumehest krahvi elutööks sai Sangaste rukki aretamine, mis kestis 60 aastat. Krahv lahkus siit ilmast 1938. aasta 22. märtsil ning maeti tema soovi kohaselt Sangaste külakalmistule. Tema haual kasvab peotäis Sangaste rukist. Inimesed teavad temast rääkida palju legende.
